August 2017 digikoolitus

https://answergarden.ch/create/
http://www.superteachertools.us/instantclassroom/group-maker.php#.WaPelSirSUl
mindomo.com

Hindamist toetavad digitaalsed vahendid

Hindamist toetavad digitaalsed vahendid

• Video ja animatsioon (toondoo,magisto, pixton (saab teha videot), http://www.abcya.com/animate.htm, photopeach.com (hea piltide kogumike näitamiseks, saab lisada ka muusika))
• Auditiivne tagasiside (audacity, creaza audio editor, voki.com (lahe)
• Kommentaarid ja tekstiline tagasiside (blogi kommentarid, wikid, ühisloome vahendid (docs, zoho (sarnane google docsile), skydrive, prezi, mindomo))
• Veebipõhised tahvlid (padlet, awwapp, scriblink, webwhiteboard)
• Joonised ja skeemid (drawisland, skechbad, markup)

Hindamismudelid

• Hindamismudelid ja hindamismudelite kasutamise metoodika

Mõned soovitused:

• Hindamismudeli loomisel ei tohiks jätta ühtki nn tühja lahtrit.
• Hindamismudeli päises olevad arvud on vastava kriteeriumi täitmise eest saadavad punktid aga mitte hinne.
• Hinne kujuneb hindamismudeli vastavate kriteeriumite eest saadavate punktide summa põhjal.
• Hindamismudelit kasutades kõige madalam hinne tohib olla (nii nagu ka kujundaval hindamisel) rahuldav. Kui õpilane saab hindamismudeli põhjal madalama hinde, siis peab ta antud töös puudused likvideerima ja uuesti esitama.

Selgitus hindamismudeli põhjal hinde kujunemise kohta tuleks lisada hindamismudeli päisesse. Seda just sel juhul, kui kasutate mudeli genereerimisel keskkonda http://opetaja.edu.ee/hindamismudelid. Kui aga loote ise mõne muu vahendiga, siis võib selgituse lisada hindamismudeli lõppu.

• Hindamismudelite kasutamise metoodika näide
• Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord
• Hindamismaatriks TÜ SHHI lõputööks

Täiendav kirjanduse loetelu kujundava hindamise kohta.

• Haridus- ja Teadusministeerium. Hindamine.
• Jürimäe, M., Kärne, A. (2011). Hindamise korralduslikud lahenduse: õpilase käitumise (sh hoolsuse) hindamine ja kujundav hindamine. Tartu Ülikool
• Riigiteataja. (2010). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
• Riigiteataja. (2010). Põhikooli riiklik õppekava.
• Riigiteataja. (2006). Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.
• Riigiteataja. (2011). Gümnaasiumi riiklik õppekava.
• Riigiteataja. (2011). Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord.
• Semidor, K. (2011). Kujundav hindamine kui võimlaus. Koolielu
• Taimsoo, R. Hindamine, enesehindamine, tagasiside.
• Toomela, A. (2010). Kujundava hindamise teoreetilised probleemid ja nendest tulenevad rakenduslikud järeldused. Tartu Ülikool

Kujundav ja kokkuvõttev hindamine (esitlused)

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade järgi on hindamise eesmärgiks õpilase arengu toeatmine, õpilasele tema õppeedukuse kohta tagasiside andmine, õpilaste innustamine ja õppima suunamine, õpilaste enesehinnangu kujunemise toetamine, õpilase suunamine ja toetamine edasise haridustee valikul ja õpilase arengu toetamine.

Need hindamise eesmärgid on oma sisult kujundava hindamise eesmärgid. Sestap räägimegi kujundavast hindamisest veidi põhjalikumalt.
Kujundava hindamise esitluses on välja toodud olulisemad aspektid ja kujundava hindamise etapid. 

Kokkuvõtvat hindamist eeldab õpilase järgmisse klassi üleviimise või kooli lõpetamise otsus. Kokkuvõttev hindamine on Eesti haridusmaastikul pikema tradistsiooniga ja vajab ehk vähem selgitamist.
Kokkuvõtva hindamise esitluses on välja toodud vaid olulisemad kokkuvõtva hindamise apektid.

Täiendavate materjalide loetelust leiate eestikeelsed allikad, kust huvi korral  hindamise kohta põhjalikumalt uurida.

KUJUNDAVA ESITLUSE HINDAMINE: https://prezi.com/zcgjmjx_t1yz/kujundav-hindamine/?auth_key=0476759db543f8f147ba52a47b5c4fb091edf571

KOKKUVÕTTEV HINDAMINE: https://prezi.com/az09fyqmg1jo/kokkuvottev-hindamine/?utm_campaign=share&utm_medium=copy

Täiendavad materjalid

VAHENDID JA JUHENDID

http://uudiskiri.e-ope.ee
http://koolielu.ee/tools/index 
Mõistekaardid
CMapTools - cmap.ihmc.us/
Mindomo - http://www.mindomo.com/
Gliffy - http://www.gliffy.com/
Mindmeister - http://www.mindmeister.com/
Prezi – http://www.prezi.com
Veebiesitlused
Slideshare - http://www.slideshare.net/
Flash-Slideshow-Maker - http://www.flash-slideshow-maker.com/
Korralduslikud vahendid (kalendrid, graafikud)
Google Calendar - http://www.google.com/calendar/
Calendarhub - http://www.calendarhub.com/
Open Workbench - http://www.openworkbench.org/
Doodle (sündmused) - http://doodle.com/main.html
Jagamine, koostöö, kogukonnad                 
Scrapblog - http://www.scrapblog.com/
GoogleDocs - http://docs.google.com
Ning - http://www.ning.com/
Delicious – http://delicious.com/
Blogi – http://www.blogger.com/
Viki - http://www.wetpaint.com/   
Skydrive – http://skydrive.com
Zoho - http://www.zoho.com/  
Küsitlused
Zoomerang - http://zoomerang.com/
Free Online Surveys - http://www.freeonlinesurveys.com
GoogleDocs - http://docs.google.com
Zoho - http://www.zoho.com/ 
Agregaatorid
Netvibes - http://www.netvibes.com/  
Pageflakes - http://www.pageflakes.com
Protopage - http://www.protopage.com/
Veebipõhised personaalsed töölauad
igoogle - http://www.google.com/ig

Veebivahendid õpetajale
http://www.educatorstechnology.com/2012/12/great-subject-area-web-tools-for.html
Web2.0 vahendid
http://www.web20searchengine.com/
http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/
http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/

ÕPIKESKKONNAD

Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

Kiis, K. Personaalsete õpikeskkondade kaardistamise raamistik
http://www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=69

Avatud veebipõhised õpikeskkonnad
http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/avatud-veebipohised-opikeskkonnad-2

http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/sotsiaalse-tarkvara-vahendite-ulevaade

ePortfoolio kui personaalne õpikeskkond http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/e-portfoolio-ja-sotsiaalne-tarkvara-e-portfoolio-kui-personaalne-opikeskkond/

Sotsiaalsed õpikeskkonnad
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/09/sotsiaalsed-opikeskkonnad.html

Personaalne õpikeskkond

http://edutechwiki.unige.ch/en/Personal_learning_environment

http://www.scoop.it/t/personal-learning-environment-in-efl

Leheküljed õpetajatele
http://www.educatorstechnology.com/2012/08/great-teacher-websites.html

eÕppe metoodikad ja tehnoloogiad
http://beta.wikiversity.org/wiki/E-%C3%B5ppe_metoodikad_ja_tehnoloogiad

IKT võimaluste kasutamine ühiskonnaõpetuse õpetamisel
http://www.oppekava.ee/images/9/9c/IKTyhiskonnas.doc

IKT kasutamine õppetöös
http://www.hot.ee/k/kasiraamat/lehed/leht1.htm

Ainetund arvutiklassis

http://www.hot.ee/k/kasiraamat/lehed/leht4.htm

Võrgustik võrgutab - materjalide keskkondadest
https://www.e-ope.ee/opetajatele/vorgustik_vorgutab/2012_seminarid?@=7ia8#news_11224

Haridustehnoloogia käsiraamat - Tiigriõpe
http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Esileht

Haridustehnoloogia käsiraamat
http://www.e-uni.ee/juhendid/

Õppeprotsessi kavandamine

https://www.e-ope.ee/kvaliteet/juhend?@=78gl

On-line vahendite mõistekaart

http://www.mindomo.com/view?m=1c172d20a2f64f608390990f43000dd9

Kursuse "Kujundav hindamine" materjalid
http://tiiger3.havike.eenet.ee/kujundavhindamine/course/view.php?id=2

Kursuse "Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad" õppematerjalid

http://3fahug.havike.eenet.ee/loovus/

Digikeskkonnas õppetöö planeerimisprotses

Digikeskkonnas õppetöö planeerimisprotsess koosneb 10 etapist:

1. eesmärkide määratlemine;
2. kasutatavate arvutifunktsioonide valimine;
3. lahendatava, uuritava probleemi määratlemine;
4. planeerimine, kuidas probleemi lahendamiseks vajalikke andmeid käsitleda ja neid organiseerida;
5. tulemuste esitamise viisi valimine;
6. tehnoloogia kasutamisele eelnevad tegevused;
7. tehnoloogia kasutamisega kaasnevad tegevused;
8. tehnoloogia kasutamisele järgnevad tegevused;
9. tugitegevused;
10.  õppimise, tarkvara, protsessi ja tulemi hindamine.

Tehnoloogia integreerimisel õppeprotsessi püstitatakse kolm eesmärki:

• ainealane (käsitletava teema omandamine),
• tehnoloogiaalane (digivahendite kasutamisoskuste arendamine).
• koostööalane (koostöö arendamine õpilaste vahel).

Digiajastu vahendite integreerimisel õppeprotsessi tuleb esmalt fikseerida õppe-eesmärgid ja seejärel vastavalt eesmärkidele kõige efektiivsemad vahendid ja meetodid.

 Planeerimine eelneb õpitegevusele ning on oluline silmas pidada seda, mida soovitakse saavutada. Näiteks kui õpetaja tahab õpilastel arendada arvutikasutusoskust, siis peavad õpilased saama õppimisprotsessis kasutada arvuteid. Samuti on planeerimisel oluline, et õpikogemus arvestaks kolme psühholoogilist tingimust, mis on vajalikud selleks, et õppija oleks õppimisega hõivatud.

Need psühholoogilised tingimused on:

• tähelepanu;
• vastuvõtlikkus;
• õppematerjali ja –meetodi vastavus õpilase õpistiilile, motivatsioonile, võimetele.

Planeerimise tulemusena on:

• teadvustatud õpetamise eesmärk;
• valitud materjalid;
• valitud õpetamise meetod;
• määratletud õppijate osalemine ning eelnevad kogemused;
• kavandatud õpetamise aeg ja koht.

Tehnoloogia integreerimisel õppeprotsessi peaks õpetaja lähtuma neljast põhimõttest:

• olla teadlik digiajastu vahendite erinevatest võimalustest ja sellest, kuidas neid õppeprotsessis kasutada;
• osata valida kindlad tehnoloogial põhinevad tegevused;
• tagada tehniline tugi;
• arvestada õppija individuaalseid iseärasusi.

Tehnoloogia kasutamist mõjutavad õpetaja üldised pedagoogilised veendumused ja harjumused. Tulemuseks on sageli see, et ühed õpetajad kasutavad tehnoloogiat traditsioonilisel õpetaja-kesksel viisil (näiteks baasteadmiste kordamiseks või selleks, et veidi täiendada õpetaja poolt läbiviidud tegevusi) ja teised õpetajad kasutavad tehnoloogiat toetamaks õpilase-keskset tegevust. Õpetaja roll on õppija juhendamine ja suunamine.

Õppetöö planeerimise käigus peab õpetaja määrama:

• õppija juhenduslikud vajadused (kas individuaalõpe, mis tasemest alustada, millised õpiprogrammid võiksid meeldida jne);
• mida õpetada tehnoloogia abil (mis õppijat motiveerib, milline tarkvara aitab õpitut kõige paremini kinnistada);
• mis liiki õpiprogramme kasutada (sõltub ainest ja õppijast- nõrgemad saavad enam abi drill- ja praktika programmidest, tugevamad probleemlahendusest ja simulatsioonidest);
• jätkuva protsessi hindamise (jälgida õppijat, hinnata tema arengut, teha vajalikke korrektiive).

Loe lisaks

Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditegahttp://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=%C3%95pikeskkonna_kujundamine_haridustehnoloogiliste_vahenditega
Õpikeskkonna roll õppeprotsessis
http://beta.wikiversity.org/wiki/%C3%95pikeskkonna_roll_%C3%B5piprotsessis 
Suletud õpikeskkonnad ja administratiivsed vahendid
http://beta.wikiversity.org/wiki/Suletud_%C3%B5pikeskkonnad_v%C3%B5i_administratiivsed_vahendid

Keele tundideks

quizizz.com 
quizlet.com
puzzlemaker.com
jeopardy.com
testmoz.com