1. eesmärkide määratlemine;
  2. kasutatavate arvutifunktsioonide valimine;
  3. lahendatava, uuritava probleemi määratlemine;
  4. planeerimine, kuidas probleemi lahendamiseks vajalikke andmeid käsitleda ja neid organiseerida;
  5. tulemuste esitamise viisi valimine;
  6. tehnoloogia kasutamisele eelnevad tegevused;
  7. tehnoloogia kasutamisega kaasnevad tegevused;
  8. tehnoloogia kasutamisele järgnevad tegevused;
  9. tugitegevused;
  10.  õppimise, tarkvara, protsessi ja tulemi hindamine.
Tehnoloogia integreerimisel õppeprotsessi püstitatakse kolm eesmärki:
  • ainealane (käsitletava teema omandamine),
  • tehnoloogiaalane (digivahendite kasutamisoskuste arendamine).
  • koostööalane (koostöö arendamine õpilaste vahel).
Digiajastu vahendite integreerimisel õppeprotsessi tuleb esmalt fikseerida õppe-eesmärgid ja seejärel vastavalt eesmärkidele kõige efektiivsemad vahendid ja meetodid.
 Planeerimine eelneb õpitegevusele ning on oluline silmas pidada seda, mida soovitakse saavutada. Näiteks kui õpetaja tahab õpilastel arendada arvutikasutusoskust, siis peavad õpilased saama õppimisprotsessis kasutada arvuteid. Samuti on planeerimisel oluline, et õpikogemus arvestaks kolme psühholoogilist tingimust, mis on vajalikud selleks, et õppija oleks õppimisega hõivatud.
Need psühholoogilised tingimused on:
  • tähelepanu;
  • vastuvõtlikkus;
  • õppematerjali ja –meetodi vastavus õpilase õpistiilile, motivatsioonile, võimetele.
Planeerimise tulemusena on:
  • teadvustatud õpetamise eesmärk;
  • valitud materjalid;
  • valitud õpetamise meetod;
  • määratletud õppijate osalemine ning eelnevad kogemused;
  • kavandatud õpetamise aeg ja koht.
Tehnoloogia integreerimisel õppeprotsessi peaks õpetaja lähtuma neljast põhimõttest:
  • olla teadlik digiajastu vahendite erinevatest võimalustest ja sellest, kuidas neid õppeprotsessis kasutada;
  • osata valida kindlad tehnoloogial põhinevad tegevused;
  • tagada tehniline tugi;
  • arvestada õppija individuaalseid iseärasusi.
Tehnoloogia kasutamist mõjutavad õpetaja üldised pedagoogilised veendumused ja harjumused. Tulemuseks on sageli see, et ühed õpetajad kasutavad tehnoloogiat traditsioonilisel õpetaja-kesksel viisil (näiteks baasteadmiste kordamiseks või selleks, et veidi täiendada õpetaja poolt läbiviidud tegevusi) ja teised õpetajad kasutavad tehnoloogiat toetamaks õpilase-keskset tegevust. Õpetaja roll on õppija juhendamine ja suunamine.
Õppetöö planeerimise käigus peab õpetaja määrama:
  • õppija juhenduslikud vajadused (kas individuaalõpe, mis tasemest alustada, millised õpiprogrammid võiksid meeldida jne);
  • mida õpetada tehnoloogia abil (mis õppijat motiveerib, milline tarkvara aitab õpitut kõige paremini kinnistada);
  • mis liiki õpiprogramme kasutada (sõltub ainest ja õppijast- nõrgemad saavad enam abi drill- ja praktika programmidest, tugevamad probleemlahendusest ja simulatsioonidest);
  • jätkuva protsessi hindamise (jälgida õppijat, hinnata tema arengut, teha vajalikke korrektiive).
Loe lisaks